Veebirakendus on arvutitarkvara või programm, mida hoitakse veebiserveris ja mida saab kasutada interneti kaudu veebibrauserite abil. Veebirakendust ei pea alla laadima, vaid saab kasutada võrgus igal ajal, tarbides, et on olemas internetiühendus ja veebibrauser[1][2]. Veebirakenduse arhitektuur kirjeldab rakenduse, serveri ja andmebaasi vahelist suhtlust. Rakenduse arhitektuur peab tagama programmi tõhusa töö, aga ka selle turvalisuse ja kasutaja mugavuse[3]. Veebirakendus koosneb peamiselt kahest osast: kliendipoolne kood ja serveripoolne kood[3]. Veebirakendusi luuakse võimalik veebibrauserite toetatud keeltega nagu HTML, CSS ja JavaScript. Need keeled on peamiselt rakenduse kasutajapoolne osa ehk frontend – kõik, mida kasutaja visuaalselt näeb ja kasutada saab[1][4]. Teine pool veebirakendusel on tema tööloogika ja funktsioonid ehk serveri- ja andmebaasipoolne kood. Seda osa reguleeriv backend’iks[5]. Backend’is on infot ehk frontend’ist, antud info, mille järgi on võimalik anda andmebaasist saadud andmetele ning olulise kasutaja koodi loogilisele kasutajale. Backend’i arenduseks on aga rohkem kui frontend’il[1][6]. Enamik kasutatavaid programmeerimiskeeli toetavad veebirakenduse taustaprogrammi, näiteks Java, Python, C#, PHP, SQL, JavaScript ja paljud teised[5]. Veebirakenduse tööloogika[muuda | muuda lähteteksti] Kasutaja algatab päringu, mis maksab veebiserveri interneti kaudu. sisselogimisel sisestab nõudja kasutajanime ja parooli ning algatab sisselogimise pärast vajutades nuppu „Logi sisse“. Veebiserver edastab päringu veebirakenduse serverile. Veebirakenduse serveris saadakse saadud andmete vastav tegevus, mis tagastab küsitud andmeid. kontrollitakse, kas andmebaasis leidub selline kasutajanimi ja vastav parool. Veebirakenduse server saadab töödeldud andmeid tagasi veebiserverile. Veebiserver tagastab saadud andmed kliendile, kuvades tulemuse veebibrauseris. kui kasutaja sisestatud andmed olid õiged, siis veebibrauseris seda ka kuvatakse. Kirjeldatud protsess toimub peaaegu iga kord, kui kasutaja midagi veebirakenduses teeb[4].